Ajalugu 2018-01-08T11:59:27+00:00

TARTU TÖÖSTUSLIKU LEIVATOOTMISE AJALUGU

Tööstuslik leivatootmine sai Tartus alguse juba aastal 1911, kui tegevust alustas esimene üle-venemaaline leivatehas Pain Normal, kus valmistati täisterast terviseleiba, mis oli hinnatud nii kohalikul turul kui ka Peterburis. Esimese Eesti Vabariigi lõpul 1939. aastal ostis aga leivatehase hoone „Noor Eesti“ ja rajas sinna oma trükikoja.

Järjepidevale leivatööstusele panid Tartus aga aluse Taani päritolu ärimees Lorenz Sander ja pankur Woldemar von Roth, avades 20. novembril 1912. aastal Riia tänaval oma esimese tsehhi, mis oli spetsiaalselt ehitatud veskiks ja pagaritööstuseks. Rajatud jahu- ja leivavabrik hakkas kandma nime „Ceres“.

Jõudsalt areneva ja järjepidevalt uusi moodsaid tehnoloogilisi seadmeid kasutusele võtva „Cerese“ kõrvale rajati aja möödudes veel teisigi olulise tähtsusega pagarikodasid ja leivatööstusi, nagu näiteks 1935. aastal Tähe tänaval avatud leivatööstus TALU ja 1936. aastal Emajõe tänavale vanast õlletööstusest ümber ehitatud leivatööstus.

Peale II Maailmasõda 1944. aastal moodustati peamiselt „Cerese“, aga ka mitmete teiste tolleks ajaks olemasolevate leivatööstuste, jahuveskite ja pärmivabriku ühendamisel Tartu Jahu- ja Leivakombinaadi Leivatööstus nr. 1, mille nimi muudeti 1963. aastal Tartu Leivakombinaadiks. 1990. aastate II pooles rekonstrueeriti aga endine leivavabrik “Ceres” kaubandus-büroohooneks, kuna omaniku pärijate seisukohast polnud ettevõtte ümberseadistamine ja leivatööstuse arendamine kesklinna tingimustes enam otstarbekas.

Taasiseseisvunud Eesti algaastatel toimunud erastamise käigus asutati 1993. aastal eraaktsiaselts Pere Leib. 2001. aastal viidi kogu AS Pere Leiva tootmine erinevatest tootmisüksustest lõplikult kokku Tartu Ringtee tänaval asuvasse tootmiskompleksi. 2005. aastal muudeti ettevõtte ärinimi AS Pere Leib Tootmiseks. Peale 2012. aastal AS Pere Leib Tootmine tegevuse lõpetamist, võttis vastavad tootmishooned kuni 2014. aasta alguseni rendile Linerel OÜ, kes jätkas tootmist Pere kaubamärgi all.

Pärast eelkäijate äritegevuse lõpetamist, alustas 2014. aasta veebruarikuus Tartus Ringtee 2 tootmisruumides uue omaniku juhtimisel tootmist uus eestimaine pagari- ja kondiitritoodete tootja OÜ Eesti Leivatööstus. Vaatamata Eesti Leivatööstuse noorele eale on selle nime all toodetud tooted juba pälvinud mitmeid olulisi tiitleid ja kvaliteedimärke, nagu näiteks Parim Jõulutoode 2014, Eesti Parim Pagaritoode 2016 (Rukkiräägu rukkileib), Põllumehe lemmikleib 2016 (Meie Eesti rukkileib) ja toote kodumaisele päritolule viitav Pääsukese märk.

Eesti leiva- ja pagaritoodete turg on konkurentsitihe ning jätkusuutlikuks kasumiteenimiseks on vajalik saavutada kas suurtootmisele omane efektiivsus või keskenduda nišitootmisele. Selleks, et tõsta nii ettevõtte tootmismahtu kui ka efektiivsust, omandas OÜ Eesti Leivatööstus 2016. aasta detsembrikuus 100% AS-i Hagar aktsiatest ja sellega seoses ka Hagari kaubamärgid. Alates 2017. aasta jaanuarikuust kannab Tartu ettevõte uut ärinime, milleks on AS Eesti Leivatööstus.

Uhkusega võib tõdeda, et rohkem kui 100 aastat Tartus eksisteerinud tööstuslik leivatootmine ei ole kuhugi kadunud. Eesti Leivatööstuse nime all ning pikaaegsete varasemate kogemustega töötajate panusel, võime julgelt öelda, et eestlastele omaste traditsiooniliste pagaritoodete tootmine jätkub Tartus ka edaspidi. Eesti Leivatööstus hoiab ja toetab leivatootmise traditsioone Eestis, kasutades oma tootmises nii vanu retsepte kui ka pakkudes tarbijale üha uusi põnevaid maitsekombinatsioone.